Esimesed kaks nädalat

Tsauki, ma yritan teile kiire ylevaate teha, mis minuga viimased kaks nädalat toimunud on.
2. juuni jõudsime Nashvillesse, panime kohvrid ära, tutvusime olukorraga ja õige pea viidi meid Walmarti ( hiigelsuuur pood, mis on 24/7 lahti ja kust saab pm kõike osta) võite ise ette kujutada, kui naljakas see oli, kui järsku 3 bussitäit näljaseid inimesi poodi lasti. Kõik jooksid ringi nagu peata kanad, sest ega hindadest ega millestki suht midagi aru ei saanud. Pärast shopingut viidi meid hotelli, ma olin samas toas kolme läti tydrukuga. Läksime tuttu ja ei saanud arugi, kui juba oli kell 5.59 ning järsku kargasid kõik pysti ja jooksid võidu vannituppa. Müügikoolitus kestis kuni neljapäevani ning ausalt öeldes olin valmistunud milleksgi hullemaks, polnud üldse nii raske, kui Kadri (minu manager) oli rääkinud. Ilmadega meil ka suht vedas, polnud liiga kuum ega midagi. Neljapäeva õhtul saime teada oma saatuse, ehk siis myygipiirkonna ja toakaaslased-ma usun, et mul vedas mõlemaga. Reede hommikul kell 5 asusime teele Georgiasse, mis oli Nashvillest ainult 4h kaugusel ja see on minu meelest ylihea. Toakaaslasteks sain ma Kadri ja läti tydruku Juliana, senini on kooselu väga hästi klappinud :)
Esimese asjana Georgiasse jõudes avasime pangakonto ning hiljem asusime kodu otsima. Kadri oli õnneks eeltööd teinud ja meile juba pere sebinud, seega reedel käisime ukselt- uksele ja aitasime hoopis poistele kodu leida. Ma ausalt öeldes ei teagi mis rahvusest mu kasupere on, aga perekonnanimi on Ahmed ja see peaks juba kõik ytlema :D neil on kaks väikest tytart ning pereisa on ise ka noorena 3a samas programmis osalenud.
Pühapäeval käisime kirikus poistele kodu otsimas ja oli see vast alles elamus  ! See kirik kus ma käisin nägi välja nagu kontserdisaal, kõik kaamerad, ekraanid ja möllud olid olemas. Põhimõtteliselt oligi jutlus nagu kontsert, esines bänd ( väga head laulud olid muideks) siis rääkis preester paar sõna ja kusjuures ta nägi välja nagu täiesti tavaline inimene, teksad jalas ja t-särk seljas ning siis ta kutsus erikylalise, kes oli mingi kuulus näitleja  ( ameeriklaste jaoks), siis nad viskasid nalja ja natuke palvetasid ning oligi see läbi - yhesõnaga see oli hoopis vastupidine, mis Eesti kirikutes toimub.
Teisipäev oli esimene tööpäev ning meie päevad näevad kõik välja nii: 5.59 heliseb kell, kõik jooksevad võidu vannituppa ja võtavad kylma dushi, siis paneme riidesse ja hiljemalt 6.15 oleme juba majast väljas ja sõidame hommikusöögi kohta, seal oleme umbes 7-ni ning siis visab Kadri meid meie piirkonda ja töö võib alata, päev lõppeb tavaliselt  kl9 ning siis peame sebima kellegi, kes meid koju viskaks, pool 11 yritame juba voodis olla. Uuest nädalast liigume uude piirkonda, mis on kodule lähemal ja siis ma yritan ratta sebida, et saaks ise minna ja tulla töölt. Vot nii on lood, täna oli esimene vaba päev, aga ikka ärkasime kell 6 ja hakkasime asju sebima, helistasime koju ja käisime koosoleku, pesime pesu ja ostsime nädalaks söögi. Täna on muideks usas isadepäev.

Väga yldine jutt sai, aga tegelt kõik on ok ja iga päev kohtab palju ägedaid inimesi :)

Lisan siia yhe paroodia, mis on tehtud yhe raamatumyyja poolt, Videos näete natuke raamatuid ja meie kotti ja äkki saate natuke sotti kuidas see värk siin käib.


http://www.youtube.com/watch?v=tHMnSSUg6iQ&feature=youtube_gdata_player

S.