Kolmas nädal

Esiteks sorrry, aga ma kustutasin enamus teie kommentaare täiesti kogemata ära. Enamus tahtis pilte näha, aga kui ma ausalt ytlen, siis ma olen siin oldud aja jooksul vist ainult 5 pilti teinud, tööle ei raatsi kaamerat kaasa võtta ning pyhapäeviti täiesti olen unustanud. Igastahes, kyll saab see viga ka parandatud, iga asi omal ajal. Tegelt jumala uskumatu, et nädal on kohe-kohe jälle möödas, mul on hetkel siin reede, teie vist hakkate juba ärkama ja jaanipäevast toibuma. Ma olen igastahes täiega õnnelik, et ei pidanud sel aasal pead murdma ja jaanipäevaplaane tegema, mulle ei istu see püha kohe yldse :)  aga teie rääkige, mis te põnevat korda saatsite.
Alates esmaspäevast olen ma nyyd saanud oma õiges piirkonnas töötada ja see on siiani väga tore olnud,sest see on kodule niiiiii lähedal, esmasp tulin lausa jala koju. Teisipäev oli mu õnnepäev, sain endale tasuta ratta!! kysisin esimese ettejuhtuva onu käest ja tal kohe oligi, nii vahva :) ta oli yldse mingi suuur nikerdaja vms, ta oli ise ehitanud terve toa suuruse rongitee ja terve garaaz oli igast tema valmistatud asju täis. Pärast ratta saamist kõndisin paar maja edasi ja nägin seal yhte naist askeldamas, läksin kohe kysima, et kus majades lapsed on jne... ja ta vastas, et tal ka lapselapsed siin ja yks vajaks abi, niisiis tutvustasin ta lapselapsele raamatut ja ta ostiski :) jäime veel lobisema ja ma nii muuseas mainisin, et me otsime endale uut kodu. ( praegune tahab liiga palju renti) Ja kujutate ette, ta vastas, et agapalun, tal terve alumine korrus vaba. Seega pyhap kolime uude kohta, terve alumine korrus on meie oma, oma vannituba, oma sissepääs ja väike basseinike on ka :) Uueks kasuemmeks saab itaallanna Lisa- ta on ylivinge, selline moodne ja noortepärane vanaema ja ta yks lapselaps on pisike neegripoiss ja te ju teate kui väga nad mulle meeldivad :D.
Neljapäev on siiani kõige raskem olnud, vaim oli valmis, aga lihtsalt keha ei jõudnud enam järele, kuna mul on nyyd ratas, siis pean ise tööle ja koju väntama ja hommikusöögi kohta ka, sõidan sinna umbes 20 minti seega lihased on päääris väsinud aga vähemalt saan ilusad jalad ja 5kg on juba kadunud ka :D Täna näiteks eksisin täiega ära ja pidin mööda kiirteed oma rattaga vurama, 2inimest kysis, et kas ma tahan enesetappu teha :)

Kõik päevad on siin ikka nii erinevad, sa ei oska unes ka ette näha, mida järgmine päev toob, samamoodi on ka tänavatega, eile oli suht selline vaesem kant, tna aga ümbritsesid mind villad. Ilmad lähevad iga päevaga aina kuumemaks, ma usun, et täna oli mingi 38' kindlasti.

Kirjutan nyyd suvalises järjekorras fakte, mis meelde tulevad:
Jänkusid ja oravaid on siin meeeeletult, igalpool jooksevad ringi.
Mäkis saab 1dollari eest hiigelsuure joogi ja seda võib ükskõik kui palju kordi uuesti täita.
Mäkis ei saa hommikuti friikaid osta, aga neil on ylihea kaerahelbepuder banaani ja mustikatega, seda me tavaliselt söömegi.
Vett saab igalpool tasuta.
Ameeriklastel on niii palju autosid, kui maja ees on vähem, kui 4 autot, siis on 90% tõenäosus, et ema v isa pole kodus.
Enamus inimesi peab mind venelaseks ja pole Eestist midagi kuulnud.
Söögikohtades tullakse sulle synnipäeva puhul laulma, täpselt nagu filmis.
Mitte keegi ei kõnni jala.
Söök on ysna mõistliku hinnaga.
Enamus inimesi kasutab tsekke ja ei usalda väga pangakaarte.


Aitab lobast, olge vinged ja saadan tervitusi kõikidele lõpetajatele ja kallikalli lähedastele !

NB!

Kirjutage mulle näiteks kommentaaridesse, millest te rohkem teada tahaksite, küsimusi ja särki-värki, igast naljakaid asju mis Eestis juhtub võiksite ka rääkida :)

Esimesed kaks nädalat

Tsauki, ma yritan teile kiire ylevaate teha, mis minuga viimased kaks nädalat toimunud on.
2. juuni jõudsime Nashvillesse, panime kohvrid ära, tutvusime olukorraga ja õige pea viidi meid Walmarti ( hiigelsuuur pood, mis on 24/7 lahti ja kust saab pm kõike osta) võite ise ette kujutada, kui naljakas see oli, kui järsku 3 bussitäit näljaseid inimesi poodi lasti. Kõik jooksid ringi nagu peata kanad, sest ega hindadest ega millestki suht midagi aru ei saanud. Pärast shopingut viidi meid hotelli, ma olin samas toas kolme läti tydrukuga. Läksime tuttu ja ei saanud arugi, kui juba oli kell 5.59 ning järsku kargasid kõik pysti ja jooksid võidu vannituppa. Müügikoolitus kestis kuni neljapäevani ning ausalt öeldes olin valmistunud milleksgi hullemaks, polnud üldse nii raske, kui Kadri (minu manager) oli rääkinud. Ilmadega meil ka suht vedas, polnud liiga kuum ega midagi. Neljapäeva õhtul saime teada oma saatuse, ehk siis myygipiirkonna ja toakaaslased-ma usun, et mul vedas mõlemaga. Reede hommikul kell 5 asusime teele Georgiasse, mis oli Nashvillest ainult 4h kaugusel ja see on minu meelest ylihea. Toakaaslasteks sain ma Kadri ja läti tydruku Juliana, senini on kooselu väga hästi klappinud :)
Esimese asjana Georgiasse jõudes avasime pangakonto ning hiljem asusime kodu otsima. Kadri oli õnneks eeltööd teinud ja meile juba pere sebinud, seega reedel käisime ukselt- uksele ja aitasime hoopis poistele kodu leida. Ma ausalt öeldes ei teagi mis rahvusest mu kasupere on, aga perekonnanimi on Ahmed ja see peaks juba kõik ytlema :D neil on kaks väikest tytart ning pereisa on ise ka noorena 3a samas programmis osalenud.
Pühapäeval käisime kirikus poistele kodu otsimas ja oli see vast alles elamus  ! See kirik kus ma käisin nägi välja nagu kontserdisaal, kõik kaamerad, ekraanid ja möllud olid olemas. Põhimõtteliselt oligi jutlus nagu kontsert, esines bänd ( väga head laulud olid muideks) siis rääkis preester paar sõna ja kusjuures ta nägi välja nagu täiesti tavaline inimene, teksad jalas ja t-särk seljas ning siis ta kutsus erikylalise, kes oli mingi kuulus näitleja  ( ameeriklaste jaoks), siis nad viskasid nalja ja natuke palvetasid ning oligi see läbi - yhesõnaga see oli hoopis vastupidine, mis Eesti kirikutes toimub.
Teisipäev oli esimene tööpäev ning meie päevad näevad kõik välja nii: 5.59 heliseb kell, kõik jooksevad võidu vannituppa ja võtavad kylma dushi, siis paneme riidesse ja hiljemalt 6.15 oleme juba majast väljas ja sõidame hommikusöögi kohta, seal oleme umbes 7-ni ning siis visab Kadri meid meie piirkonda ja töö võib alata, päev lõppeb tavaliselt  kl9 ning siis peame sebima kellegi, kes meid koju viskaks, pool 11 yritame juba voodis olla. Uuest nädalast liigume uude piirkonda, mis on kodule lähemal ja siis ma yritan ratta sebida, et saaks ise minna ja tulla töölt. Vot nii on lood, täna oli esimene vaba päev, aga ikka ärkasime kell 6 ja hakkasime asju sebima, helistasime koju ja käisime koosoleku, pesime pesu ja ostsime nädalaks söögi. Täna on muideks usas isadepäev.

Väga yldine jutt sai, aga tegelt kõik on ok ja iga päev kohtab palju ägedaid inimesi :)

Lisan siia yhe paroodia, mis on tehtud yhe raamatumyyja poolt, Videos näete natuke raamatuid ja meie kotti ja äkki saate natuke sotti kuidas see värk siin käib.


http://www.youtube.com/watch?v=tHMnSSUg6iQ&feature=youtube_gdata_player

S.